Koerakross - canicross

Kuidas ühendada koera jalutamine kasuliku treeninguga? Väga lihtsalt!
Muretse spetsiaalsed rakmed ning õpeta koer välja sind rihma otsas vedama. Ja saadki endale ja oma koerale uue harrastuse – canicross’i.
 
Termin Canicross on Euroopa päritolu sõna. Cross - tähendab liikumist mööda maad. Canicross on maa läbimine koos koeraga.
Koerakross e. canicross on sportides koera jalutamine või jooksutamine rakendatuna. Vajalik varustus on sarnane suusaveol kasutatavaga.
Canicross pole lihtsalt koera jalutamine ja koeraga jooksmine rihma otsas. Canicrossis tõmbab koer sind edasi, niisamuti nagu suusatajaveo korral. Sinu käed on vabad kuna koer on kinnitatud spetsiaalse vöö külge. Seega vajad sa vööd ja veoliini paanikalukuga mida koerale veotrakside külge kinnitada.
Kasutades canicrossil ka suusakeppe saad sa hoida vormis oma käelihaseid. Suusakeppidega saab imiteerida klassikalist ja vabatehnikat andmaks tööd erinevatele käe lihasgruppidele.
Koerakross on kõige sobilikum kehvematel aastaaegadel kui muud veosporti raske harrastada. Varakevadel ja sügisel kui teed on veel piisavalt mudased, et sõita rattaga ning samuti kui talvel pole piisavalt lund et suusatada. Hiljem, lume olemasolul, on juba lihtne suusad alla panna ja teha sama koerakrossi lumel .
Koerakross on parim viis õpetada koerale vedamist. Kui koer on juba piisavalt treenitud, siis on kerge krossilt üle minna ratta-ja kelguveole. Rattavedu ei soovitata enne hakata proovimagi kui koer pole õppinud veoliini pingul hoidma.
Koerakrossis õpetatakse koera hoidma pinget veoliinis, liikudes inimesega sama kiirusega. Sedasi on koera ka kergem korrigeerida kui oled jalgsi.
Koerakross on tavaliselt ühe koera sport. Rohkem kui üks koer korraga ette rakendada pole soovitatav. Koeraga, kes pole väga kiire ja jõuline, on hea joosta allamäge, aga muidu on soovitatav koera pidurdama õpetada juhul kui ta ise hoogu ei aeglusta mäest alla joostes.
Vanadel koerakrossi võistlejatel on kasutusel väljend: „Sa oled niisama kiire nagu on su kõige aeglasem koer.” Tegelikult on kõige aeglasem canicrossi rakendis siiski inimene ise. Seega - koerakross on inimkiirusega sport. Suusa- ja kelguvedu on koertekiirusel spordialad.
Koerakross õpetab teie koeri liikuma aeglasemal kiirusel ja see võib kasuks tulla, kui on vajadus suuskadel järsust mäest üles ronida. Samuti võib see olla suurepärane jõutrenn koerale kui te jooksete niisamagi mäest üles.
Kas koerale on kahjulik madalamal tempol treenimine? Tähelepanekute järgi ei ole. Koer, kel on rohkem koerakrossi kogemust kui teistel meeskonna koertel, tundub tihti tugevam ja ühtlasem tempo hoidmisel.
 
 
Jahutage oma koeri
 
Koerakross on soojemate ilmade sport ja seetõttu tuleb tähelepanelikult koera jälgida. Koerad kuumenevad töötades kergesti üle. Tuleb teada oma koera piire ja varustada end piisava joogiveega. Teerajad, mille ääres on ojad puhta veega, on kõige paremad treeningukohad. Juhul kui õpetate oma koera ujuma, on seegi hea viis jahutada. Juhul kui koer ei soovi ujuda ja plätserdab niisama kalda ääres, siis ka see värskendab piisavalt. Alati ei ole valitud raja ääres joogiks ja ujumiseks kõlbulikku vett - siis peaks koeraomanik treeningule kaasa võtma koera tarbeks piisavalt vett.
Ülekuumenemist annab vältida treenides koeraga koidikul või siis õhtuti kui ilm on pisut jahedam. Vältige kivisillutisi ja keskpäeva päikest, hoidke läbitav distants esialgu tagasihoidlik.
 
 
Meetodid
 
On mitmeid viise kuidas läheneda koerakrossile.
Kui teile ei meeldi joosta siis kõndimine ja matkamine rakendatud koeraga võib olla palju meeldivam. Jooksev koertekross nõuab rohkem väledust ja joostes on tihti sul kaks jalga korraga maapinnast õhus. Sel ajal kui jalad maad ei puuduta, oled sa rohkem haavatav kui koer ootamatult sikutab. Ei tohiks joosta allamäge kui koer jõuga tõmbab. Koer peaks tundma käsku „Kergelt” või „Tasa”.
Koera pidurdamiseks võib kasutusele võtta ka teise rihma - nn. pidurdusrihma. Koera jaoks on inimese jooksukiirus siiski liiga aeglane ja koer soovib tihti traavida, mis on talle palju kiirem ja mugavam viis liikuda.
Kõndides puudutab vähemalt üks jalg alati maad. Kõndimine võimaldab seega kindlamat kontrolli koera üle. Proovige kasutada suusakeppe, et hoida oma käed töös ja sedasi saab hõlpsasti ka ülesmäge kõndida koos koeraga. Matka koerakross on lahe viis avastada kaugemaid alasid rakendades selleks koera jõudu.
 
 
Koerakrossi treening
 
Esimesena tuleb teil õpetada koerale endast ettepoole liikumist ja veoliini pingul hoidmist. Väidetavalt pole isegi arktilistele veokoera tõugudele vedamise anne alati sünnist kaasa antud. Saavutamaks koera puhul veoliini pingul hoidmist tuleb varuda pisut kannatust.
Hea viis koera harjutamiseks uue käsuga „Vea” on viia ta uuele rajale. Uus rada on koerale rõõmus väljakutse ja ta ootab iga uut pööret. Kandes vööd ja veoliini ning hoides koera rakendatuna, julgustage teda endast ettepoole minema. Ärge hakake enne liikuma kui koer on ees. Kiitke koera ohtralt kui ta on ette jõudnud ja igal korral kui koer hakkab tõmbama siis öelge käsklus „Vea”. Julgustage koera enda ees liikuma ja peatuge kohe, kui ta sirgelt teelt kõrvale tahab pöörata. Loomulike vajaduste rahuldamine (ümbruse nuuskimine, enese kergendamine) on koerale treeningu ajal keelatud
Mõni sõber või peretuttav eespool ootamas oleks rajal heaks stiimuliks enamikule koertest. Proovige alati anda koerale ülesanne tõmmata esialgu kasvõi mõnisada meetrit ning siis lõpetage õppimine. Ärge eeldage, et koer suudab kohe ja pikalt vedada. Vedamine on koerale raske töö. Püsiv vedamine ja sellega kaasnev pingutus nõuab vastupidavust. Vastupidavus omakorda saavutatakse aastatepikkuse tööga. Isegi kui teie koer on hea jooksja, siis ärge oodake temalt kohe head vedamisoskust. Vedamine jooksu ajal on midagi uut ja koer peab selleks arendama erinevaid lihasgruppe. Hoidke alguses harjutusaeg kestvuselt ja meetritelt lühike, samas aga olge järjekindel ning nõudke pingul veoliini kogu aeg.
Kui käsklus «Vea!» on koeral selge, tuleb hakata talle õpetama pööramist ja pidurdamist. Käskluste puhul on oluline kasutada alati kindlaid sõnu - siis oskab koer tegevust ja sõna siduda. Treeningute käigus on kerge kallutada koera pöördele käsklustega „Parem” või „Vasak”. Parandusi on lihtne teha, sest koer on vaid mõne sammu kaugusel. Rullige veoliin kokku ja juhtige käega koer õiges suunas samal ajal korrates vastavat käsklust.
Alguses võib olla raske aeglustada koera inimkiirusele, kui ta on vedanud suusatajaid või kelku. Koer võib alguses hakata visklema ja puiklema, kuid üsna pea õpib ta rahulikult kaasa töötama.
Paljud kelgurakendi omanikud ja suusatajad ei vaevu õpetama oma koeri aeglustama. Aeglustamine on õpetatav sedasi, et tehakse rihmaga järskusid tõmbeid ning võetakse sedasi koeral hoogu maha.
Mõnele inimesele tundub, et koerale aeglustamise õpetamine nurjab hiljem koerarakendis jooksmise. Väga paljud on alustanud oma kelgurakendi koertele aeglustamise õpetamisest ja selle lõpetanud üsna peale mõeldes „et mis ma teen?”
See selgitab, et miks kelguveoks muidu hästi treenitud koer veab kenasti, kuid ei aeglusta kelku. See omakorda viib probleemini talitsemaks koera mäest alla sõidul. Kui võimalik, siis saab koera lahti lasta, kuid ka see pole alati hea lahendus.
Samas kui koer ikka tõmbab teid laskumisel, siis hoiate end tagasi ja püüate liikumist tagasi hoida. Mõlemad - nii koer kui peremees - raiskavad sellega liiga palju energiat. On palju kergem ja lihtsam kui koer õpib mitte vedama mäest alla. See on asi mida saab õppida just canicrossi puhul. Kui ollakse suuskadel siis on soov, et koer tuiskaks mäest alla, kuid canocrossis vajame, et koer liiguks kergelt ja ühtlaselt. Paljud koerad võtavad selle väljakutse õpetamise tulemusel vastu.
Koer õpib oma liikumistempot inimesega samal tasemel hoidma kiiresti, kõigest mõne treeninguga. Samuti ei muuda see koera sugugi aeglasemaks, pigem muutub koer jõulisemaks.
Kindlasti avastate enda jaoks uue võimaluse olla nii ise paremas vormis kui lubada seda ka oma lemmikule. Samas laienevad ka teie ajaveetmis- ja võistlusalade võimalused oma koeraga.
 
Tõlge: Agne Mägi
Toimetas: Marko Kaldur
Allikas: Internet